Fraser Island ehk paradiis ja maailma suurim liivasaar

18.september 2011

Teisipäeval ma siis sain broneeritud 2-päevase reisi Fraser Islandile- maailma suurimale liivarannale. Ja sain ka broneeritud lennupileti Perthi järgmiseks teisipäevaks (ja ilma krediitkaardita m6lemad 6nneks J). Ylejäänud teisipäevase päeva kondasin lihtsalt linna peal.

Kolmapäeva hommikul aga pidin k6ndima Brisbane’i bussijaama hommiku kella 7-ks, et sealt saaks tuuribuss mind peale v6tta. Hostelist bussijaama on aga suht pikk tee, nii et hakkasin juba natuke enne 6 minema. Ja muidugi k6ndisin siis nii kiiresti, et olin juba poolseitse bussijaamas kohal. Natuke seitse läbi tuuribuss (suur orans naljaka väljanägemisega J) tuli ja alustamise s6itu saare poole. Sinna j6udmiseks kulus nii 4 tundi. Siis väikse praamiga yle saarele, kus yhest bussiaknast välja vaadates on ainult vesi ja teiselpool hunnik liiva ja veits puid. Kuigi saarel on ainult liiv, kasvab seal ikkagi terve vihmametsa jagu puid, millest osad on vägagi suured.

Saar ise on tohutult suur. S6itsime tund aega, enne kui j6udsime esimese peatuspaigani, mis oli Eli Creek ehk Eli oja. Oja oli oja kohta väga suur ja vesi selles oli nii selge, et isegi kohas, kus vesi oli peaegu meeter sygav, v6is p6hja selgelt näha. Ilus koht. Seal saime ka kokku teise grupiga, kes oli 3-päevasel reisil, ja nad yhinesid meiega. S6ime seal oma l6una (m6ned v6ileivad) ja suundusime edasi k6ige imeilusama vaatega kohta, kus elu sees olen olnud. Kui 6igesti mäletan, oli selle koha nimi Indian’s Head (Indiaanipea). See oli siis natuke k6rgemal väikse kynka otsas ja kui sinna yles j6udsin, see oli lihtsalt nagu oleks paradiisi j6udnud. NII ILUS!!!  Algparane aborigeenide poolt antud nimi saarele tähendan paradiisi ja saan täiesti aru, miks aborigeenid saarele sellise nime andsid J.

Kahjuks oli aga aeg edasi Resorti (hostelisse) suunduda. S6itsime tuldud teed tagasi ja umbes tunni (vb natuke rohkem) aja pärast oli Resort’is. Vahepeal tegime väikse peatuse jäätise jaoks J. Hostelis aga sättisime ennast tuppa sisse ja ootasime 6htusööki, mis oli poolseitse. Olime viiekesi toas (kogu meie grupp). Grupis oli siis 3 sakslast, jaapanlane ja mina: yks saksa paar ja saklasest ja jaapanlasest s6brannad. Poolseitse suundusime sööma, kus meile pakuti 3 sorti liha (sea, lamba ja looma), grillitud kartuleid ja juurvilju ning magustoiduks 6unakooki vaniljekastmega ja tryhvlikooki (nii seda giid kutsus, igatahes all oli pruun puru, selle peal valge mass ja massi sees punaseid ja rohelisi tarretise tykke (kui keegi mu kirjeldusest nyyd midagi aru sai J)).  K6hud täis läksime tagasi tuppa ja kaheksa ajal läksime baari, sest seal oli happy hour J. Mängisime piljardit.

Järgmisel hommikul ärkasin aga juba 4.50, sest tahtsin päikeset6usu vaatama minna. Yksi ei julgenud minna, sest saarel on dingod, kes on vägivaldsed ja v6ivad sind nähes sind rynnata, eriti kui oled yksi. Nii et 6nneks tuli saksa tydryk muga kaasa. Ja see oli imekena. K6igepealt, kui me läksime ookeani äärde, oli taevas nagu vikerkaar. Väljas oli veel suht pime, aga vähehaaval läks aina valgemaks ja taevas kogu aeg  muutus. Läks aega enne kui päike ookeani tagant ennast näitas, aga kui väike riba päikest oli juba näha, siis ylejäänud osa tuli suht kiiresti välja. Päike oli nagu ookeani kyljes kinni ja l6puks tuli sellest lahti nagu seebimull vee pinnalt. Päike ise meenutas suurt oransi 6hupalli. See oli lihtsalt nii ilus vaatepilt ja sain paar suurepärast fotot. Kell oli peaaegu kuus, kui läksime tagasi hostelituppa.

Poolseitse sai juba hommikusööki sööma minna. Hommikusöögiks olid siis röstsai maapähkliv6i, ploomi-, maasika- v6i apelsinimoosiga, 4 erinevat sorti hommikuhelbed ja 4 erinevat sorti lahti l6igatud puuviljad. Ja muidugi tee ja kohv.

Kell 8 pidime k6ik olema bussi juures, et alustada s6itu vihmametsa poole. Esimeseks siis teisel päeval oligi 2km pikkune k6nd vihmametsas, kus muuseas elavad 6 maailma k6ige myrgisemat madu, myrgised ämblikud ja mingi loom (kellest ma esimest korda kuulsin) nimega Drop bear, kes kukub puu otsast alla sulle pähe ja hammustab sul k6rva otsast v6i hullemal juhul hammustab k6rri. Giid (kes ise meiega seda jalutuskäiku ei teinud) ytles, et trampige jalgu ja pange näpp pysti pähe, siis tulete elusalt teiselt poolt välja. Ja 6nneks me ei näinud yhtegi nendest elukatest ja tulime täiesti tervena vihmametsast välja (ju jalgade trampimisest oli abi J). Vihmamets ise oli väga ilus. Vihmametsas voolas ka väike oja, kus taas oli kristallselge vesi, nii et m6nes kohas ei saanud arugi, et seal on vesi, ning vaatasid lihtsalt liiva.

Mis puutub Drop bear’i, siis sain just teada, kui vaatasin wikipediast, kes nad sellised on, et nad on ebatavaliselt suured ja vägivaldsed koaalad. Ei, tegelikult on nad austraallaste välja m6eldud loomad, et turiste hirmutada. Ja mina muidugi uskusin, et sellised loomad on olemas (alati nii kergeusklik J lol).

Pärast vihmametsak6ndi suundusime aga edasi, et veeta poolteist tundi yhe saare imeliusa järve ääres. Saarel on mitu imeilusat selge veega järve. Vesi oli natuke kylm, nii et päris ujuma ei läinud, v6tsin rannal päikest, imetlesin vaadet ja hiljem mängisin vees frisbee’t. Poolteist tundi läks väga ruttu.

Ja siis oligi juba aeg hakata saarelt lahkuma. Taas praamiga yle ja maismaale. Praamis6idu ajal (umbes 10 min) v6is vaadata, kuidas delfiinid vabalt ookeanis ujusid. Taas midagi erakordset. Ei oleks osanudki paremat l6ppu reisile soovida J J J. K6ik, kes Austraaliasse tulevad, peavad kindlasti seal saarel ära käima. See on Paradiis! J

S6ime veel Rainbow Beach’is (kyla nimi, ei rand J) l6unat ja siis taas 4 tunnine s6it tagasi Brisbane’i.

Reede ja laupäev uitasin taas linna peal. Reedel käisin Southbanki Parklandis (pargis) ja laupäeval Roma Parklandis ning laupäeval tegin ka natuke suveniiri ostusid J. Ja kuulasin tasuta tänavakontserdit. Ning m6lematel 6htudel vaatasin telekast rugby-mängu. Rugby on austraallaste (ma ei tea tegelt, kas just austraallaste, aga igatahes austraallaste seas väga populaarne) jalgpall. See meenutab natuke ameerika jalgpalli, aga on sellest erinev. Kui esimest korda (elus) nägin, kuidas suures täiskasvanud mehed yhe palli pärast kaklevad ja yksteisele kallale lähevad, oli see naljakas, aga see on jalgpall. Rugby on lihtsalt vägivaldsem.Pall on nagu ameerika jalgpallis. Yks mees saab selle omale kätte ja pistab vastase poole jooksu, et koos sellega yle vastase valge joone joosta ja pall seal maha saada. Vastased aga muidugi yritavad palliga meest takistada ja jooksevad talle täie j6uga peale ning niidavad ta maha. Ja neil ei ole selliseid kaitsmeid nagu ameerika jalgpallis, nii et ma ei saa aru, kuidas nad veel elus on, nii et nad ei ole mingeid t6siseid vigastusi saanud. Esimene 6htu mängisid Uus-Meremaa ja Jaapan (Jaapan sai haledalt pähe umbes 70 punktiga) ja teine 6htu Austraalia ja Iirimaa (Iirimaa v6itis 15:6). Kuigi ma reeglitest midagi ei jaga, oli huvitav vaadata uut sorti spordiala.

Ja täna siis ma läksin Koaala ja j6ekruiisile. See tähendab siis seda, et ma s6idsin tund aega mööda Brisbane’i j6ge ja siis läksin vaatama koaalasid Lone Pine Koala Sanctuary’isse. Lisaks koaaladele elavad seal ka kängurud, erinevad linnud, platypus, tasmaania kurat, krokodill (keda ma kyll kahjuks ei näinud) ja emud. Veetsin paar tundi koaalade ja kängurude seas ja vaatasin lindude show’t, pärast mida oli aeg tagasi minna. Koht ei olnud väga suur, nii et paar tundi oli väga piisav aeg. Väga paljud loomad magasid, aga m6ned koaalad olid ärkvel ja sygasid ennast :) ja nägin esimest korda oma silmaga känguru liikumas :).

Homseks olen broneerinud vaalade vaatamise kruiisi. Nii et 7.50 hommikul peaks buss tulema mind peale v6tma ja viima mind Redcliffe’i laeva juurde, kust me s6idame juba vaalasid vaatama. J

Ja teisipäeva 6htul lendan Brisbane’ist Perthi.

Idaranniku rannad

12.september 2011

Coffs Harbourist siis Byron Bay poole. Buss läks alles kella 15 ajal, nii et oli veel aega hommikul randa imetleda J. Kuigi jah kaua seda teha ei saanud, sest vihma hakkas varsti sadama. Läksin siis hoopis tagasi hostelisse ja vaatasin seal telekat. Telekatoas sain aga tuttavaks yhe indoneesialasega, kes töötab Coffs Harbouris kokana. Olin esimene eestlane, keda ta elu sees oli kohanud J. Kell 15 viis hosteli buss mind aga bussipeatusesse Byron Bay bussi ootama. Bussis6it kestis väheke yle 4 tunni ja 6htupimeduses j6udsin Byron Bay’sse kohale. Ja esimese asjana muidugi otsisin hosteli yles. 6nneks see ei olnud bussipeatusest kaugel. Check-in’iga läks kyll natuke aega, sest mu nimega oli segadus. Helistasin sinna päeval ja broneerisin toa ja mu nimeks oli siis pandud April East J (kuigi ytlesin tähthaaval nime J). Aga sellega sai siiski l6puks korda ja sain omale toa. Olin Byron Bay’s ainult yhe päeva. Nii et järgmine päev läksin Byron Bay ilusaid vaateid avastama. Sain hostelist kaardi, kus oli ära märgitud nii 2h tunnine jalutuskäik: mööda randa, Austraalia k6ige idasemasse punkti, k6rgele mäe otsa majaka juurde ja läbi vihmametsa alla tagasi. Nojah minul see v6ttis kyll 2 korda ettenähtud aja, sest ma istusin paljudes kohtades ja lihtsalt imetlesin vaadet. Kahjuks unustasin kaamera hostelituppa, nii et ei saanud yhtegi pilti teha L. Oleks saanud muidu m6ned superhead pildid, aga jah. Igatahes see oli väärt vaeva jalutuskäik (mäest yles ja alla ja siis jälle yles ja mul pole just k6ige parem fyysiline vorm :P).

Järgmisel hommikul aga bussiga edasi Surfers Paradise’i Gold Coast’ile. Sinna j6udsin hommikul kohale ja plaanisin ka seal ainult yhe päeva olla. Alguses oli raskusi hosteli yles otsimisega. Vaatasin kaarti ja siis läksin vales suunas. Taipasin tänava nimest ja läksin tagasi kaarti vaatama (mul ei olnud oma kaarti, kaart oli bussijaama juures posti kyljes). Siis läksin teises suunas ja keerasin vasakule, arvates et nyyd olen 6igel tänaval. K6ndisin ja k6ndisin, aga hosteli ei olnud kuskil näha. Siis otsustasin, et lähen tagasi, sest selle aja peale oleks pidanud juba hostel vastu tulema. Yks mees nägi, et ma tagasi keerasin ja kysis, et kas ma otsin bussipeatust. Seletasin talle, et otsin hosteli sel tänaval. Ja siis ta näitas, et näed seda valgusfoori seal (pikk tee tagasi, kust ma just tulin), vot sealt vasakule jääb tänav mida otsid. Nojah k6ndisin siis tagasi ja see kust ma enne keerasin vasakule, ma oleks pidanud minema otse edasi. No l6puks siis leidsin hosteli yles ja sain oma kotid sinna jätta ja siis juba ranna poole. Ja kus see oli alles pikk rand!! Kogu linnaääre ulatuses oli ainult rand, kummaltki poolt l6ppu ei näinud. Ja rannast vaatega linna mitu suurt pilvel6hkujat. Igatahes väga pikad majad. Päeva veetsingi ranna ääres. 6htul aga suundusin j6e äärde ja vaatasin seal päikeseloojangut.

Esmaspäeva hommikul aga suund Brisbane’i poole. Noh see pidi olema hommikul, aga bussiga juhtus midagi, nii et reis lykkus hilisemaks kella yheks. Mul oli siis veidi yle 3 tunni vaba aega jälle. Ja taas läksin muidugi et ranna äärde J. Vahepeal käisin omale syya ostmas ja niisama natuke suveniiri poes ringi vaatamas, aga siis jälle tagasi randa. Ja kella 13-ks tagasi bussijaama. Seegi buss jäi natuke (10 minutit) hiljaks ja m6tlesin, et kas ma ei j6uagi täna Brisbane’i, aga 6nneks see ikkagi l6puks tuli. S6it läks väga kiiresti. K6igest nii poolteist tundi. Harjunud, et bussis6idud siin kestavad mitu tundi tavaliselt, aga see läks kiiresti. Hostel, kus ma nyyd olen, on keskusest natuke kaugemal. Nii et kui ma kohale j6udsin, helistasin, et nad mulle oma bussi järgi saadaksid (see on tasuta ja nad s6idavad iga tunni aja tagant linna vahet). Järgmine buss pidi tulema poole tunni pärast. Läksin siis bussipeatusesse, kuhu mind juhatati, ootama. Ootan ja ootan, aga bussi kuskil ei näe, oleks nagu juba vähemalt 10 minutit tagasi siin olema. Ja siis helistatakse mulle hostelist, et kas sa oled veel bussipeatuses ootamas. Jah olen. Noh meie bussijuht s6itis sealt mööda ja ei näinud sind, oota ta tuleb uuesti nii 10-15 minuti pärast. Ja siis ta l6puks ka 10 minuti pärast tuli ja v6ttis mind peale ja viis hosteli.  Ei tea, mis päev see selline nende bussidega oli?! Aga nyyd olen siis l6puks Brisbane’is, kus plaanin olla nädal aega ja siis järgmine teisipäev-kolmapäev lendan siit Perthi.

Tahtsin lennupiletit Perthi internetis broneerida, aga mu krediitkaart ei toimi (limiit on täis), nii et loodan, et saan homme selle telefoni teel broneeritud.  Brisbane’is olles plaanin ka Fraser Island’il ära käia ehk maailma suurimal liivasaarel. J Nii et ka see on vaja ära broneerida. Ja homme Brisbane’i linna avastama.

Sydney'st p6hja poole - Coffs Harbour

8. september 2011

No nii. Teisipäev oli siis l6puks see päev, kui ma Sydney loomaaeda j6udsin. Enne seda aga hommikul tegin check-out’i hostelist, sest plaanisin 6htul edasi p6hja poole suunduda ja k6igepealt siis Coffs Harbour’isse. Kotte ei saanud kahjuks hostelisse jätta ja pidin neile mingi teise paiga otsima, kui tahtsin loomaaeda minna. K6ndisin siis bussijaama ja m6tlesin, et seal on sellised kapid, kuhu saad oma kotid luku taha panna ja minu yllatuseks ei olnudki. Nojah, läksin siis hoopis 6htuks bussipiletit ostma. Siin saab osta sellise pileti, et valid alguspunkti ja l6pp-punkti ja siis 90 päeva jooksul v6id nende kahe koha vahel käia nii mitmes kohas kui tahad (ilma et peaks uut bussipiletit ostma), aga kui edasi liigud siis ainult yhes suunas, tagasi minna ei v6i. Ma ostsin siis endale pileti Brisbane’i ja plaanin teha vahepeatused Coffs Harbour’is, Byron Bay’s ja Gold Coast’il, enne kui Brisbane’i kohale j6uan. Ja nii tuleb see palju odavam, kui kogu aeg eraldi bussipiletid osta. Ja k6igepealt siis 6htul kella kuuese bussiga Coffs Harbour’isse. Ja 6nneks sain ma kotid sinna jätta, kust ma piletid ostsin. Ja ei pidanud selle eest veel maksma ka. Kuigi kui ma enne kysisin, kas ma saan kotid siia jätta, siis yks kott pidi 8 dollarit maksma. Kui ma aga pärast läksin ytlema, et ma ikka tahan kotid sinna jätta (m6tlesin väheke kas raatsin maksta 16 dollarit, kui mul oli kaks kotti), siis 6nneks sain need tasuta sinna jätta.

Kuna oli alles hommik ja bussi tulekuni mitu tundi aega, siis suundusin l6puks Sydney Taronga loomaaeda. Tahtsin väga seal elavaid kaelkirjakuid ja kängurusid näha (ei ole veel siiamaani vabalt looduses elavat känguru näinud). Loomaaeda s6idab katamaaraniga nii 12 minutit. Ja selle s6idu ajal avanevad ilusad vaated linnale ja Sydney ooperimajale. Nii et nägin Sydney ooperimaja ka teisest kyljest. J Kui kohale j6udsin, siis s6idsin veel Skysafariga (väiksed trosside peal putkad nagu v6ib vahest suurtel suusamägedel näha ja millega s6idetakse yles-alla) yle loomaaia sissekäigu juurde. Esimese asjana otsisin muidugi kaelkirjakud yles ja varsti nägingi kolme pika kaelaga kaelkirjakut söömas. Nii äge! J Ja kujutad ette, et kui kaelkirjaku poeg synnib, siis ta on juba kahemeetri pikkune! Wow! Siis aga liikusin edasi, et teisi loomi ka näha. Nägin veel suuri elevante, gorillasid, kängurusid (kes kyll ainult magasid, nii et ei olnud nii huvitava), tasmaania kuradit (Tasmanian Devil), simpanseid, veel mingeid väga armsaid ahvilisi, kelle nime ma ei mäleta, sebrasid (need on yhed ägedad loomad J) ja tahtsin veel näha suurt isal6vi ja tiigrit, aga m6lemad magasid kuskil taga pool, nii et neid ei näinud L. K6ige lahedam oli näha kaelkirjakuid, keda ma pärast läksin veel tagasi vaatama ja armsaid ahvilisi puude otsas turnimas J. Ja elevandid olid ka lahedad. Loomaaed ise oli väga ilus ja sealt oli väga ilus vaade linnale. Kuigi see oli palju väiksem kui ma arvasin. Kui ma internetist loomaaia kaarti vaatasin, siis arvasin, et ma k6ikjale ei j6ua, aga j6udin ilusti k6ik kohad läbi käia ja jäi veel aega ylegi J.  Siis aga taas katamaraaniga tagasi linna ja vaikselt bussijaama poole, kuni bussini oli veel aega.

Ja kell kuus läks siis buss Coffs Harbour’i poole. Ja kui ma vaatasin, mis kell see kohal on, siis see ei olnud just väga hea, nimelt 3.20 öösel. M6tlesin, et seal on m6ni bussijaama moodi värk, kuhu sisse ma saan minna ja oodata kuni valgeks läheb, sest ma ei hakka ju keset ööd pimedas hosteli poole k6ndima, mis muideks oli linna teises otsas nii 2km kaugusel. Kui ma aga kohale j6udsin, ei olnud mingit bussijaama, lihtsalt bussipetus, kus vabas 6hus m6ned pingid. Ma ei tahtnud sinna jääda, ja läksin väheke edasi, kus olid WC-d. Otsustasin siis, et ma istun lihtsalt nii kaua WC-s, kuni valgeks läheb ja ma saan hakata hosteli poole k6ndima. Sest ma ei tahtnud keset ööd lihtsalt lageda taeva all olla. 6nneks midagi ei juhtunud, kuigi oli hirmuäratav seal niimoodi istuda ja hommikut oodata. Enam seda igatahes ei juhtu, et ma keset ööd kuhugi tundmatusse kohta yksi j6uan.  Aga natuke enne kella kuute läks juba  nii valgeks, et ma sain hosteli poole hakata k6ndima. Ja tunni aja pärast olin linna teises otsas hosteli ukse taga, ainult avastada, et uksed avatakse kell 9. Hostelist 5 min kaugusel on aga ookean ja rand, nii et läksin sinna kella 9 tulekut ootama. Ja wow, kus see oli ilus hommik!! Päike oli alles poolenisti t6usnud ja rand oli nii ilus. Ja kuigi kell oli alles 7 saamas, siis rannas oli juba suht palju inimesi. Enamus oli oma koeraga hommikusele jalutuskäigule randa tulnud. Ma siis imetlesin ookeani ja vaatasin, kuidas inimesed oma koertega rannas mängivad v6i kuidas koerad lihtsalt vabalt rannas ringi jooksevad ja lained kaldale ja vastu kive löövad. Lihtsalt m6nus!!

Kell 9 suundusin aga hosteli check-ini tegema, et saaksin magama minna, sest olin öösel bussis ainult umbes 3 tundi maganud. Kui pärastl6unal millalgi l6puks ärkasin ja olin pesemas käinud, läksin linna avastama. V6i tegelt rohkem selle vee äärset osa J. Coffs Harbour on yks väga väga ilus koht.

Ja l6puks oleme siis j6udnud tänase päevani. Täna siis käisin vaatamas Austraalia suurt asja (Australia’s Big Thing) ehk suurt banaani (Big Banana). See on natuke Coffs Harbourist väljas kiirtee ääres. Siit k6ndisin sinna nii 5 km. Ja kuna see on kiirtee ääres, siis sinna oli kyll jalakäijate tee, nii et ma nägin seda ja sain sellest pilti teha, aga see tee on teisel pool Big Banana’t. Ja ma ei hakanud yritama yle kiirtee joosta, et seda päris lähedalt näha ja käia maja sees (kus vist on kohvik), mille kyljes see suur banaan on. Nii et nägin seda ainult yle tee. Ja siis suundusin tagasi Coffs Harbour’i poole. L6una veetsin ma aga ookeani ääres istudes  J. Lihtsalt istusin ja vaatasin ookeani. Ja taaskord imetlesin ookeanilaineid J. Kuna väljas oli väga soe ja mul olid lyhikesed pyksid jalas, läksin päris vee äärde ja lasin ookeanilainel tulla ja oma jalad märjaks teha J. Vot see oli alles m6nus ja vesi oli palju soojem, kui ma arvasin, et see oleks J. Vesi tuleb ja pritsib su jalad märjaks, läheb tagasi ja siis tuleb uuesti, et sind taas märjaks teha. J

Nyyd 6htul on siin aga pilvine ja vahepeal sadas vihma. Käisin 6htul poes ja korra veel pimedas ookeani vaatamas. Aga kuna vihma hakkas sadama, pidin tagasi tulema.

Homme aga lahkun Coffs Harbour’ist ja suundun taas p6hja poole. Nyyd siis Byron Bay’sse paariks päevaks, et sealsed rannad yle vaadata J.  

Home of The home and away

7. september

Nyyd mu pyhapäevasest ja esmaspäevasest päevast. Pyhapäeval pidin ma minema loomaaeda, aga hommikul otsustasin hoopis minna vaatama randa, kus ”Kodus ja v66rsil” filmitakse ehk siis North Palm Beachi. Koht ise asub nii 40km kaugusel Sydney kesklinnast ja bussiga s6idab sinna 1h 40min. Ja bussiga ma sinna siis läksingi. Enda yllatuseks sain ka s6ita yle Harbour silla. Nii et olin esimest korda päris silla peal, kui enne olin seda ainult kaugusest näinud. See oli väga lahe tunne. Pärast seda s6it läbi Sydney äärelinnade (ja tee peale jäi veel mitu ilusat randa, aga kahjuks k6igisse randadesse ei j6ua, isegi kui tahaks). Ma ei olnud päris kindel, kus ma maha pean minema ja yleyldse milline see koht välja näeb. Arvutasin siis umbes, et mis kell buss peaks seal olema ja enne seda maha ei läinud. Nagu enne ytlesin, tee läks mööda nii m6nestki ilusast rannast ja igakord m6tlesin, et kas see on see 6ige, aga kell oli veel liiga vähe ja ma ei läinud bussist maha. Ja umbes siis, kui pidi olema kohalej6udmisaeg, s6itis buss ilusast rannast mööda. Ma ei olnud ikka päris kindel, kas see on 6ige, aga läksin järgmises peatuses maha ja k6ndisin tagasi ranna poole. J6udsin randa, see tundus tuttav, aga ei olnud ikka 100% kindel. Alles kui ma mööda randa k6ndisin ja varsti yleval pool sarjast tuttavat surfiklubi nägin, teadsin, et olen täiesti 6iges paigas. Seal oli väike kiosk lahti, kust v6tsin midagi näksimist. Ja siis lihtsalt istusin rannas ja vaatasin laineid ja nautisin olemisest. Siis aga läksin natuke rannast eemale ringi vaatama, et kas läheduses leidub veel midagi sarjast tuttavat. Ja leidus. Varsti märkasin praegust söögikohta (Pier Diner) meenutavat ehitist ja kaid, kus on tuled kyljes. Vaatasin sellle ymbruses natuke ringi ja käisin korra seal sees. Seal on päriselt ka söögikoht, aga mitte selline nagu sarjas. Ja arvatavasti sellepärast, et oli pyhapäev ja Austraalias ka isadepäev, siis seal oli töötajatel väga kiire, sest oli nii palju rahvast. M6tlesin sealt midagi juua osta, aga ei viitsinud yhe joogi pärast nii kaua rivis seista ja k6ndisin tagasi randa, kus ma veel natuke aega istusin ja mööda randa k6ndisin ja seejärel bussiga tagasi kesklinna s6idsin.

Kui ma tagasi j6udsin oli kell midagi neli läbi ja otsustasin, et ma lähen vaatan veel milline Sydney kino on. Vaatasin Final Destination 5 3D-na. J6udsin kinno just selleks ajaks, et see hakkas. Nii et ostsin pileti ja läksin saali ja film oli just algamas. Pidin kiirustama, nii et popcorn jäi ostmata. Saal oli keskmise suurusega, ekraan oli suur ja istmed olid  väga mugavad. Film oli normaalne, aga surmad oli way too freaky’d (liiga absurdsed ja 6udsad). Ja kui film l6ppes ja ma pidin läbi 6htuse linna tagasi hosteli k6ndima oli kyll k6he tunne sees. M6tlesin, et ma bussi alla ei jääks v6i mulle kuskilt midagi pähe ei kukuks J. Aga j6udsin ikka hosteli ilusti kohale ilma et minuga midagi juhtunud oleks J.

Esmaspäeval ei teinud midagi erilist. Peale tegelt yhe asja. Ma olen nyyd siis otsustanud, et ma ei ole kogu aastat Austraalias, sest ma ei pea nii kaua kodust eemal vastu. Ja kuna ma olen aru saanud, et selline rändaja elustiil ja hostelielu nagu siin on, mulle ei sobi, siis ma ei hakkagi ka tööd otsima, vaid olen Austraalias kuu aega, kuni raha jätkub, vaatan v6imalikult palju ilusaid kohti yle ja siis lähen/tulen koju tagasi. Ehk siis ma broneerisin lennupiletid tagasi ja 28.september on see päev, kui ma tagasi koju lendan ja lahkun Austraaliast.

Aga ma olen väga 6nnelik, et ma ikkagi otsustasin Austraalia ära käia, sest siinse (kuigi lyhikese) aja jooksul olen näinud ja kindlasti näen veel tulevatel nädalatelki mitmeid imeilusaid ja vapustavaid kohti, olen kogenud nii palju uut, ja 6ppinud ennast paremini tundma. Ja mis minu jaoks k6ige tähtsam oli, on täitunud mu kauaaegne unistus, näha oma silmaga Austraalia ilusaid randu, imetleda ookeanilaineid ja k6ndida mööda liivarandu, mida muidu v6ib näha ainult telekas.  J

The day of Blue Mountains

5. september 2011

Laupäev oli Blue Mountains tuur. Ja wow, millised vaated. Seisad k6rgel kaljuääre peal ja vaatad alla, kus on ainult hunnik puid ja mitte midagi muud – vapustav vaade. See oli päeva tipphetk. V6i tegelt yks nendest, sest sama vapustav oli pärast näha 6htupimeduses j6e pealt Sydney ooperimaja- siis tuli selle t6eline ilu välja. Unustamatu.

Aga nyyd algusest. Hommikul tuli tuuribuss järgi, korjasime veel inimesi peale ja siis algas tuur pihta. Tuurijuht oli väga energiline, jutukas ja vahepeal hajameelne austraallane, kes on ise palju reisinud ja maailma näinud. K6igepealt tegime peatuse Sydney olympiakylas, olympiastaadioni juures, kus peeti 2000. aasta olympiamängud. Vaatasime lihtsalt seal ligiduses ringi. Seal olid postid, kuhu peale olid kirjutatud k6ikide vabatahtlikute nimed, kes aitasid nende mängude ajal. Neid oli t6eliselt palju – nimesid siis. Yhe posti peal oli muidugi mitu nime. Sealt edasi aga yhe j6e äärde, kus peetakse veesuusatamisv6istlusi ja inimesed s6idavad 200km/h veesuuskadel. Raske ette kujutada sellise kiirusega s6itmist ja veel vee peal ja suuskadega. Aga nii tuurijuht rääkis. Seal j6e ääres j6ime siis mahla ja s6ime kypsiseid. Järgmine peatuspaik oli aborigeenide joonistus kivi sisse. Kivi sees oli  känguru ja bumerangi kuju ja kui jooned veega yle lasta, siis see tuli eriti hästi välja. Känguru saba pidi näitama, kust poolt aborigeenid olid tulnud ja känguru pea, kuhu poole nad läksid. Seal saime veel natuke kuulda aborigeenidest, aga peatus oli lyhike ja suundusime edasi juba siniste mägede endi poole. Ja nende nimi Blue Mountains tuleneb sellest, et seal kasvab palju eukalyptipuid, mille lehtedes on eukalypti6li (sellised väiksed sinised täpid) ja vastu valgust need kumavad siniselt, nii et kaugusest vaadates mäed  on sinist värvi J. K6igepealt käisime k6rgelt eemalt vaatamas, kuhu me pärastpoole lähme. Tegime siis väikse jalutuskäigu. Bussis, enne väljumist, tuurijuht hoiatas, et nyyd v6ib hakata madusid nägema, kui siin talv l6peb ja nad hakkavad talveunest yles ärkama. Austraalias on kolm maailma kymnest k6ige myrgilisemast maost, nii et vaadake oma jalge ette kui astute. Ja kui madu näete, siis ärge jooksma hakage, kui olete tema rynderaadiusest väljaspool (mao enda pikkus), siis on k6ik OK. Aga on suht ebat6enäoline, et me täna madu näeme, kuigi eelmine nädal ma nägin siin yhte. Noh ja pärast sellist juttu, kui me siis jalutama läksime, ma enamus ajast ainult vaatasingi, et kuhu ma astun J. Et jumala eest mao otsa ei satuks. 6nneks sel päeval siiski yhtegi madu ei näinud. Kuigi tuurijuht oli pettunud, ta oleks tahtnud hirmsasti m6nda madu näha. Aga sel jalutuskäigul me siis nägime ilusat juga ja kohta, kuhu me pärast suundusime (alla vihmametsa). Siis oli aga l6unaaeg väikeses kohas nimega Leura. Tunnike l6una jaoks. Ja järgmiseks siis viidi meid kohta, kus läksime , ma ei tea, mis selle nimi on, aga s6itsime sellega yle vihmametsa. See oli väga äge, kahjuks ainult jäi nats lyhikeseks. Järgmiseks istusime rongi peale, mis läks järsult alla mäge ja viis meid siis vihmametsa, kus me saime tunnikese k6ndida ja ringi vaadata (muidugi mööda ette nähtud radu, puuplankudest teel). Rongis6it järsult alla mäge, läbi pimeda tunneli oli ka äge, aga taas natuke liiga lyhike. Selle aja peale olin ma jutule saanud yhe hollandi tydruku ja soome poisiga, nii et jalutasin koos nendega, ja meiega oli veel yks singapuri tydruk. Vihmametsas oli pime ja jahe, puid oli nii palju ja need olid nii suured, et varjasid päikese ära. Lilli aga ei olnud yhtegi, aga ei olnud lihtsalt nende 6itsemise aeg (ikkagi kevad hakkas alles paar päeva tagasi siin). Pärast jalutuskäiku s6itsime taas yle vihmametsa Skywire’ga. Taaskord lyhike s6it, aga ilusad vaated. Ja siis oli see läbi. Tagasi bussi ja järgmisse kohta, milleks oli juba päeva tipphetk, mida alguses mainisin. Seisad kaljuäärel, loodad, et alla ei kuku, ja imetled ilusat vaadet. Sealt k6rvalt läks aga veel tee alla, kus siis kalju sees oli väike koobas, millest yks ”sveitslane” oli omale pärast Teist maailmas6da maja teinud ja elas seal 22 aastat. Koopaaugule oli myyr ette ehitatud, kus oli aken ja uks. Ja ta oli isegi omale torustiku teinud WC jaoks. Kuna ta oli aga aastate jooksul aborigeenidelt palju varastanud ja neil sellest k6rini sai ning nad teda tapma tulid (ta aga sellest kuidagi enne teada), siis ta p6genes metsa ja kadus sinna jäljetult. Keegi pole teda pärast seda enam näinud ega ole leitud ka tema surnukeha. Kui aga ta elamiskoht läbi otsiti leiti sealt palju salajasi natsidokumente, mida tänaseni ei ole avaldtatud. Nii et keegi ei tea, kes ta tegelikult oli, kuigi ta väitis ennast olevat sveitslane. Tänaseks on tema koopa ette ehitatud myyr poolenisti lammutatud, sest seda taheti taastada algseks, aga see jäi pooleli, sest siis jälle avastati, et see on osa koha ajaloost ja teeb koha huvitavaks.

Siis hakkas aga tuur l6ppema. Meid pandi laeva v6i praami peale, millega me siis s6itsime mööda j6ge Sydney’sse. S6idu ajal muidugi imetledes j6eäärset. Ja s6it l6ppes Harbour’i silla alt läbi ja 6htupimedus Sydney ooperimajast mööda s6itmisega. Vapustavalt ilus!!!!

Aga sellega ei olnud päev veel läbi. Hollandi tydruk, kellega olin tuttavaks saanud, kutsus mind tema ja soome poisiga sööma. Otsisime midagi odavamat, aga k6ikides kohtades olid samad hinnad. Yhes menyys oli känguruliha ja me otsustasime seda sööma minna. Esimest korda siis maitsesin känguruliha. Ja see oli väga hea. Hoopis omaette maitse. Ei saa öelda, et see oli kana v6i sealiha maitsega. Sellel oli känguruliha maitse ja see oli hea. Aga känguruliha ei tohi ylekypsetada. Selle peab tegelikult jätma suht tooreks, muidu see on väga nätske ja maitseb nagu ”old shoe” ehk vana king. Nii et kui ise grillid, siis ainult 1-2 min soojal grillil. Kähku yks pool ja teine pool ja valmis. Seda rääkis siis tuurijuht. Pärast maitsvat 6htusööki, aga suundusime McDonaldsisse magustoidule. S6itsime metrooga Circular Quay’st Kings Crossi. Ja uuemates Sydney metroodes on väga lahe pinkide systeem. Nimelt pinkide seljatugesid saab liigutada kummale poole just vajalik. Nii et kui tahad istuda näoga s6idu suunas siis liigutas lihtsalt seljatoe paremale ja vastupidi siis vasakule. Väga kerge ja minu meelest eriti nutikas J. Poleks ise kyll kunagi selle peale tulnud. Aga siis rongiga Kings Crossi ja McDonaldsisse, kus magustoiduks oli sokolaadi McFlurry. Mmmmmm. Pärast magustoitu oli aga aeg hyvasti jätta ja suunduda hosteli. Oli pikk, väsitav ja kogemusterohke päev, nii et uni oli kiire tulema.

Melbourne to Sydney

2. september 2011

Viin teid siis taas l6puks kurssi, mis vahepeal teinud olen. Eelmisest korrast ongi juba aega. Ehk siis pyhapäeval suundusin hommikul Lakes Entrance’i. Hommikul check-out hostelist ja siis oma kodinatega South Cross Stationi poole. Ostsin omale pileti ja läksin rongi ootama. K6igepealt rongiga Bairnsdale’i ja seal ymberistumine bussile, mis juba viis Lakes Entrance’i. Ööbimise broneerisin kohalikus backpackersites: Riviera backpackers. See oli erinev kohast, kus linnas olin olnud. Ei olnud selliste mugavustega. Seal oli kylm, nii et kui teki all ei olnud, siis oli väga kylm. Dush oli kyll olemas, aga see ruum oli samuti väga kylm ja seal oli kogu aeg aken lahti (nii et polnud ime), nii et mul jäi seal pesemas käimata, sest oli lihtsalt nii kylm. Muidu ma olin sellises boksis, kus oli kolm tuba ja siis selline yhine eesruum ja dush ja wc oli siis boksi peale. Taas kaks narivoodit toas. Esimesel ööl ööbis minuga seal yks austraallasest naine: oli P6hja-Victoriast ja siia väheke soojemat ilma tulnud nautima. Ja muideks oli ka Eestis kunagi käinud :D. Aga järgmine päev ta lahkus ja sain toa täitsa omale :D. Nyyd aga kohast endast. Nagu nimi juba ytleb, siis see on koht, kus on palju järvi. Mina nägin kyll ainult yhte suurt järve, aga kindlasti on neid läheduses veel. K6ndisin niisama ringi, ilma erilise sihita (kaarti ka ei olnud) ja otsisin lihtsalt midagi huvitavat nägemist. Yle järve läks sild ja sellest yle minnes ja veel yhest liivakynkast, siis avanes vaade ookeanile. Ja muidugi ma siis k6ndisin mööda liivaranda ja vaatasin ookeanit ja kuulasin selle kohinat.  Taas oli tuuline ja ookeanil suured lained. Pärast pikka jalutuskäiku rannas suundusin edasi kyla peale. Avastasin, et see on nii väike koht, et ega siin suurt midagi teha ei olegi. Aga olin toa v6tnud kaheks ööks, nii et olin veel järgmise päeva seal ja siis teisipäeval tagasi Melbourne’i. Kui eelmine kord ööbisin Space Hotel’is, siis seekord otsustasin jääda Urban Central Hosteli, sest see oli odavam ja sealt sai ka tasuta hommikusöögi. Leidsin koha kaardi abil yles ja tegin Check-in’i. Ja taas kord avastasin, et toad näevad millegi pärast piltide peal palju paremad välja, kui need tegelikult on. Tuba oli kyll väga normaalne, aga lihtsalt mitte nii ilus, kui pildi pealt vaadates ja sama lugu oli ka eelmiste kohtadega (m6tlesin lihtsalt mainida, kuna see juhtus muga juba nii mitmendat korda J). See 6htu enam midagi erilist ei teinud. 6htusöök oli McDonaldsis.

Järgmine päev siis läksin vaatama, kas mu pangakaart on l6puks ära tulnud ja oli J. Sain selle siis l6puks kätte. Kui aga läksin l6unat sööma, et seal internetti kasutada, siis avastasin,et selle kaardi peale raha saada ei olegi nii lihtne. Yritasin internetipangas teha ylekannet sellele Austraalia arvele, aga ei 6nnestunud. Ja Austraalias sellist asja nagu IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber ei ole. Kirjutasin kontonumbri koha peale siis selle Austraalia pangaarve numbri, aga see ei k6lvanud. Tuli juba väike paanika sisse, et ma ei saagi sellele raha kanda ja mis m6ttega ma selle tegin. Läksin siis lähimasse pangakontorisse, mis ma leidsin, et asjast kysida. Sealne naine vaatas mind kyll segaduses, et mis sa siit tahad, selle peaks saama internetis korda ajada (väga viisakalt muidugi, lihtsalt tal oli selline segaduses ilme, et ei saanud täpselt aru, mida ma tahtsin). Aga andis mulle k6ik vajalikud andmed: pangakontori aadressi ja SWIFTi (see on siis, mida on vaja, et raha Austraalia arvele kanda). Mingi hetk temaga rääkides, tajusin, et ma olin ise ka valesti teinud, kui enne olin yritanud ylekannet teha. Nimelt ma valisin tavalise ylekande tegemise, kuigi oleks pidanud valima välismaa ylekanne (seal läheb ka siis k6iki neíd teisi andmeid vaja, mitte ainult kontonumbrit). Tänasin naist ja ytlesin, et lähen siis proovin uuesti. Ja jah teisel korral see 6nnestus J. Raha tulemine v6ttis kyll 3 päeva aega, aga täna j6udis 6nneks kohale. Tagasi aga kolmapäeva juurde. Pärast pangas käimist käisin ja broneerisin bussipileti Sydney’sse. Samal 6htul kell 20 ja s6idukestvus 12h ja 10 min (l6puks kyll pool tundi rohkem, sest Sydney’sse saabudes olid siin ummikud). Ja siis istusin Melbourne’i Yarra j6e ääres, lihtsalt et 6htuni aega surnuks lyya. Vahepeal taas jalutasin natuke, aga palju ei jaksanud. Siis v6tsin oma kotid hostelist ja läksin bussi ootama. Pool tundi varem sai juba bussi peale ja siis algas s6it Sydney poole. Linnast välja j6udnud, pani bussijuht yhe filmi peale ja vaatasin seda. Pärast aga jäin magama. Umbed kolme ajal öösel s6idsime läbi Canberra, nii et p6him6tteliselt olen seal ka nyyd käinud J. Ei näinud kyll kuulsat parlamendimaja, aga nägin muid väga ilusa arhitektuuriga maju. Siis aga taas magama. Ärkasin kuskil 7 ajal, kui hakkasime Sydneyle lähenema. K6igepealt tegime tiiru lennujaama juures ja siis Sydney’sse, aga nagu juba enne mainisin, olid Sydney’s ummikud, nii et bussijaama j6udmine v6ttis nii tunni. Natuke enne 9 olime kohal ja astusin bussi pealt maha, v6tsin oma kotid ja m6tlesin, et kuhu poole nyyd edasi. Olin kyll netist valmis vaadanud, et kuhu ööseks lähen, aga mul polnud aimugi, kus ma olin ja kuhu poole ööbimiskoht jääb.  Vaatasin siis ringu, et kust ma v6iks omale Sydney’i kaardi leida. 6nneks oli sealsamas just selle bussifirma, mis bussiga tulin (Greyhound), piletimyygikoht, kus oli tasuta brosyyr, millest leidsin Sydney’i kaardi. Kui olin kindlaks teinud, kus ma olen ja kuhu kohta ööbimispaik jääb ja kuidas sinna saab, siis alustasin oma kottidega sinnapoole jalutamist. Arvan, et k6ndisin sinna kuskil tunni v6i natuke vähem, k6ige raskem oli kottidega ylesmäge minna. Aga leidsin koha ilusti yles. Ööbin nyyd siis kohas nimega Jolly Swagman backpackers. Tundub, et ma suudan nii valida kohad, et iga korraga läheb tuba väiksemaks ja pesemistingimused halvemaks (Lakes Entrance välja arvatud). Aga ka siin on tasuta hommikusöök.

Kohale j6udnud, magasin natuke ja siis linna avastama. V6i siis tegelikult, mida ma näha tahtsin, oli muidugi Sydney ooperimaja. Läks väheke aega, sest ekslesin vahepeal, aga leidsin selle yles koos Harbour Bridge’iga, mis on t6esti väga suur. Tee ooperimajani viis läbi Kuningliku botaanikaaja, mis oli väga ilus, aga ei jäänud sinna väga kauaks, sest tahtsin juba näha ooperimaja. Ja l6puks ma nägin seda. Esmapilgul vaadates, see on veidi teistsugune kui tavaliselt piltidel, aga see on vist sellepärast, et pildid on tehtud j6e pealt (ma arvan). Igatahes see oli väga ilus. Imelik oli seda päriselt näha. Väga omapärane ehitis. Oli selline hea tunne, et olen nyyd sellises maailmakuulsas kohas ja näinud maailmakuulsa ehitise J. Varsti hakkas aga pimedaks minema ja suundusin läbi linna ja läbi Hyde Parki tagasi hosteli. L6puks ometi ooperimaja oma silmaga näinud ja see ongi päriselt olemas J.

Nyyd oleme siis j6udnud tänase päevani. Tundsin end täna väsinuna ja ei viitsinud palju k6ndida, aga otsustasin siiski minna vaatama Austraalia nr 1 randa Bondi Beach. Ostsin bussipileti ja s6itsin siis bussiga sinna. See on keskusest suht kaugel, bussiga s6itis nii pool tundi. Täna oli kahjuks pilvine ja ookeani ääres väga tuuline ja kylm. Inimesi ka vähe. Nii et ei olnud sellist effekti, et rand on puupysti inimesi täis ja ei olnud nii soe, et läheks hyppaks kohe vette.  Rand on kyll ilus, aga täna ei saanud sellest nii palju nautida, kui oleks v6inud soojal päikesepaistelisel ilmal. Päike tuli vahepeal kyll välja, aga endiselt oli kylm. Siiski oli suhteliselt palju surfajaid, kes vaatamata kylmale, laineid pyydsid. K6ndisin mööda randa ja istusin vahepeal ja vaatasin laineid. Ja olen nyyd selle koha ka ära näinud J. Kylma t6ttu ei jaksanud kaua olla ja suundusin tagasi kesklinna. Käisin Pie face’is söömas. Oli väga hea juustukook J. Ja siis tagasi hosteli, sest tundsin ennast väsinuna.

Homseks olen aga broneerinud Blue Mountains tuuri. Nii et sellega on päev siis sisustatud. Hommikul 7.45 on minek. Taas on oodata uskumatuid vaateid J.

PS. Nyyd kui ma olen Sydney’s, saan ma aru, kui ilus Melbourne tegelikult on.  Melbourne- the city that grows on you. Ehk siis Melbourne ei pruugi sulle kohe alguses meeldida, aga see hakkab sulle vähehaaval aina enam meeldima. Nii juhtus minuga J.