5. september 2011
Laupäev oli Blue Mountains tuur. Ja wow, millised vaated. Seisad k6rgel kaljuääre peal ja vaatad alla, kus on ainult hunnik puid ja mitte midagi muud – vapustav vaade. See oli päeva tipphetk. V6i tegelt yks nendest, sest sama vapustav oli pärast näha 6htupimeduses j6e pealt Sydney ooperimaja- siis tuli selle t6eline ilu välja. Unustamatu.
Aga nyyd algusest. Hommikul tuli tuuribuss järgi, korjasime veel inimesi peale ja siis algas tuur pihta. Tuurijuht oli väga energiline, jutukas ja vahepeal hajameelne austraallane, kes on ise palju reisinud ja maailma näinud. K6igepealt tegime peatuse Sydney olympiakylas, olympiastaadioni juures, kus peeti 2000. aasta olympiamängud. Vaatasime lihtsalt seal ligiduses ringi. Seal olid postid, kuhu peale olid kirjutatud k6ikide vabatahtlikute nimed, kes aitasid nende mängude ajal. Neid oli t6eliselt palju – nimesid siis. Yhe posti peal oli muidugi mitu nime. Sealt edasi aga yhe j6e äärde, kus peetakse veesuusatamisv6istlusi ja inimesed s6idavad 200km/h veesuuskadel. Raske ette kujutada sellise kiirusega s6itmist ja veel vee peal ja suuskadega. Aga nii tuurijuht rääkis. Seal j6e ääres j6ime siis mahla ja s6ime kypsiseid. Järgmine peatuspaik oli aborigeenide joonistus kivi sisse. Kivi sees oli känguru ja bumerangi kuju ja kui jooned veega yle lasta, siis see tuli eriti hästi välja. Känguru saba pidi näitama, kust poolt aborigeenid olid tulnud ja känguru pea, kuhu poole nad läksid. Seal saime veel natuke kuulda aborigeenidest, aga peatus oli lyhike ja suundusime edasi juba siniste mägede endi poole. Ja nende nimi Blue Mountains tuleneb sellest, et seal kasvab palju eukalyptipuid, mille lehtedes on eukalypti6li (sellised väiksed sinised täpid) ja vastu valgust need kumavad siniselt, nii et kaugusest vaadates mäed on sinist värvi J. K6igepealt käisime k6rgelt eemalt vaatamas, kuhu me pärastpoole lähme. Tegime siis väikse jalutuskäigu. Bussis, enne väljumist, tuurijuht hoiatas, et nyyd v6ib hakata madusid nägema, kui siin talv l6peb ja nad hakkavad talveunest yles ärkama. Austraalias on kolm maailma kymnest k6ige myrgilisemast maost, nii et vaadake oma jalge ette kui astute. Ja kui madu näete, siis ärge jooksma hakage, kui olete tema rynderaadiusest väljaspool (mao enda pikkus), siis on k6ik OK. Aga on suht ebat6enäoline, et me täna madu näeme, kuigi eelmine nädal ma nägin siin yhte. Noh ja pärast sellist juttu, kui me siis jalutama läksime, ma enamus ajast ainult vaatasingi, et kuhu ma astun J. Et jumala eest mao otsa ei satuks. 6nneks sel päeval siiski yhtegi madu ei näinud. Kuigi tuurijuht oli pettunud, ta oleks tahtnud hirmsasti m6nda madu näha. Aga sel jalutuskäigul me siis nägime ilusat juga ja kohta, kuhu me pärast suundusime (alla vihmametsa). Siis oli aga l6unaaeg väikeses kohas nimega Leura. Tunnike l6una jaoks. Ja järgmiseks siis viidi meid kohta, kus läksime , ma ei tea, mis selle nimi on, aga s6itsime sellega yle vihmametsa. See oli väga äge, kahjuks ainult jäi nats lyhikeseks. Järgmiseks istusime rongi peale, mis läks järsult alla mäge ja viis meid siis vihmametsa, kus me saime tunnikese k6ndida ja ringi vaadata (muidugi mööda ette nähtud radu, puuplankudest teel). Rongis6it järsult alla mäge, läbi pimeda tunneli oli ka äge, aga taas natuke liiga lyhike. Selle aja peale olin ma jutule saanud yhe hollandi tydruku ja soome poisiga, nii et jalutasin koos nendega, ja meiega oli veel yks singapuri tydruk. Vihmametsas oli pime ja jahe, puid oli nii palju ja need olid nii suured, et varjasid päikese ära. Lilli aga ei olnud yhtegi, aga ei olnud lihtsalt nende 6itsemise aeg (ikkagi kevad hakkas alles paar päeva tagasi siin). Pärast jalutuskäiku s6itsime taas yle vihmametsa Skywire’ga. Taaskord lyhike s6it, aga ilusad vaated. Ja siis oli see läbi. Tagasi bussi ja järgmisse kohta, milleks oli juba päeva tipphetk, mida alguses mainisin. Seisad kaljuäärel, loodad, et alla ei kuku, ja imetled ilusat vaadet. Sealt k6rvalt läks aga veel tee alla, kus siis kalju sees oli väike koobas, millest yks ”sveitslane” oli omale pärast Teist maailmas6da maja teinud ja elas seal 22 aastat. Koopaaugule oli myyr ette ehitatud, kus oli aken ja uks. Ja ta oli isegi omale torustiku teinud WC jaoks. Kuna ta oli aga aastate jooksul aborigeenidelt palju varastanud ja neil sellest k6rini sai ning nad teda tapma tulid (ta aga sellest kuidagi enne teada), siis ta p6genes metsa ja kadus sinna jäljetult. Keegi pole teda pärast seda enam näinud ega ole leitud ka tema surnukeha. Kui aga ta elamiskoht läbi otsiti leiti sealt palju salajasi natsidokumente, mida tänaseni ei ole avaldtatud. Nii et keegi ei tea, kes ta tegelikult oli, kuigi ta väitis ennast olevat sveitslane. Tänaseks on tema koopa ette ehitatud myyr poolenisti lammutatud, sest seda taheti taastada algseks, aga see jäi pooleli, sest siis jälle avastati, et see on osa koha ajaloost ja teeb koha huvitavaks.
Siis hakkas aga tuur l6ppema. Meid pandi laeva v6i praami peale, millega me siis s6itsime mööda j6ge Sydney’sse. S6idu ajal muidugi imetledes j6eäärset. Ja s6it l6ppes Harbour’i silla alt läbi ja 6htupimedus Sydney ooperimajast mööda s6itmisega. Vapustavalt ilus!!!!
Aga sellega ei olnud päev veel läbi. Hollandi tydruk, kellega olin tuttavaks saanud, kutsus mind tema ja soome poisiga sööma. Otsisime midagi odavamat, aga k6ikides kohtades olid samad hinnad. Yhes menyys oli känguruliha ja me otsustasime seda sööma minna. Esimest korda siis maitsesin känguruliha. Ja see oli väga hea. Hoopis omaette maitse. Ei saa öelda, et see oli kana v6i sealiha maitsega. Sellel oli känguruliha maitse ja see oli hea. Aga känguruliha ei tohi ylekypsetada. Selle peab tegelikult jätma suht tooreks, muidu see on väga nätske ja maitseb nagu ”old shoe” ehk vana king. Nii et kui ise grillid, siis ainult 1-2 min soojal grillil. Kähku yks pool ja teine pool ja valmis. Seda rääkis siis tuurijuht. Pärast maitsvat 6htusööki, aga suundusime McDonaldsisse magustoidule. S6itsime metrooga Circular Quay’st Kings Crossi. Ja uuemates Sydney metroodes on väga lahe pinkide systeem. Nimelt pinkide seljatugesid saab liigutada kummale poole just vajalik. Nii et kui tahad istuda näoga s6idu suunas siis liigutas lihtsalt seljatoe paremale ja vastupidi siis vasakule. Väga kerge ja minu meelest eriti nutikas J. Poleks ise kyll kunagi selle peale tulnud. Aga siis rongiga Kings Crossi ja McDonaldsisse, kus magustoiduks oli sokolaadi McFlurry. Mmmmmm. Pärast magustoitu oli aga aeg hyvasti jätta ja suunduda hosteli. Oli pikk, väsitav ja kogemusterohke päev, nii et uni oli kiire tulema.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti