18.september 2011
Teisipäeval ma siis sain broneeritud 2-päevase reisi Fraser Islandile- maailma suurimale liivarannale. Ja sain ka broneeritud lennupileti Perthi järgmiseks teisipäevaks (ja ilma krediitkaardita m6lemad 6nneks J). Ylejäänud teisipäevase päeva kondasin lihtsalt linna peal.
Kolmapäeva hommikul aga pidin k6ndima Brisbane’i bussijaama hommiku kella 7-ks, et sealt saaks tuuribuss mind peale v6tta. Hostelist bussijaama on aga suht pikk tee, nii et hakkasin juba natuke enne 6 minema. Ja muidugi k6ndisin siis nii kiiresti, et olin juba poolseitse bussijaamas kohal. Natuke seitse läbi tuuribuss (suur orans naljaka väljanägemisega J) tuli ja alustamise s6itu saare poole. Sinna j6udmiseks kulus nii 4 tundi. Siis väikse praamiga yle saarele, kus yhest bussiaknast välja vaadates on ainult vesi ja teiselpool hunnik liiva ja veits puid. Kuigi saarel on ainult liiv, kasvab seal ikkagi terve vihmametsa jagu puid, millest osad on vägagi suured.
Saar ise on tohutult suur. S6itsime tund aega, enne kui j6udsime esimese peatuspaigani, mis oli Eli Creek ehk Eli oja. Oja oli oja kohta väga suur ja vesi selles oli nii selge, et isegi kohas, kus vesi oli peaegu meeter sygav, v6is p6hja selgelt näha. Ilus koht. Seal saime ka kokku teise grupiga, kes oli 3-päevasel reisil, ja nad yhinesid meiega. S6ime seal oma l6una (m6ned v6ileivad) ja suundusime edasi k6ige imeilusama vaatega kohta, kus elu sees olen olnud. Kui 6igesti mäletan, oli selle koha nimi Indian’s Head (Indiaanipea). See oli siis natuke k6rgemal väikse kynka otsas ja kui sinna yles j6udsin, see oli lihtsalt nagu oleks paradiisi j6udnud. NII ILUS!!! Algparane aborigeenide poolt antud nimi saarele tähendan paradiisi ja saan täiesti aru, miks aborigeenid saarele sellise nime andsid J.
Kahjuks oli aga aeg edasi Resorti (hostelisse) suunduda. S6itsime tuldud teed tagasi ja umbes tunni (vb natuke rohkem) aja pärast oli Resort’is. Vahepeal tegime väikse peatuse jäätise jaoks J. Hostelis aga sättisime ennast tuppa sisse ja ootasime 6htusööki, mis oli poolseitse. Olime viiekesi toas (kogu meie grupp). Grupis oli siis 3 sakslast, jaapanlane ja mina: yks saksa paar ja saklasest ja jaapanlasest s6brannad. Poolseitse suundusime sööma, kus meile pakuti 3 sorti liha (sea, lamba ja looma), grillitud kartuleid ja juurvilju ning magustoiduks 6unakooki vaniljekastmega ja tryhvlikooki (nii seda giid kutsus, igatahes all oli pruun puru, selle peal valge mass ja massi sees punaseid ja rohelisi tarretise tykke (kui keegi mu kirjeldusest nyyd midagi aru sai J)). K6hud täis läksime tagasi tuppa ja kaheksa ajal läksime baari, sest seal oli happy hour J. Mängisime piljardit.
Järgmisel hommikul ärkasin aga juba 4.50, sest tahtsin päikeset6usu vaatama minna. Yksi ei julgenud minna, sest saarel on dingod, kes on vägivaldsed ja v6ivad sind nähes sind rynnata, eriti kui oled yksi. Nii et 6nneks tuli saksa tydryk muga kaasa. Ja see oli imekena. K6igepealt, kui me läksime ookeani äärde, oli taevas nagu vikerkaar. Väljas oli veel suht pime, aga vähehaaval läks aina valgemaks ja taevas kogu aeg muutus. Läks aega enne kui päike ookeani tagant ennast näitas, aga kui väike riba päikest oli juba näha, siis ylejäänud osa tuli suht kiiresti välja. Päike oli nagu ookeani kyljes kinni ja l6puks tuli sellest lahti nagu seebimull vee pinnalt. Päike ise meenutas suurt oransi 6hupalli. See oli lihtsalt nii ilus vaatepilt ja sain paar suurepärast fotot. Kell oli peaaegu kuus, kui läksime tagasi hostelituppa.
Poolseitse sai juba hommikusööki sööma minna. Hommikusöögiks olid siis röstsai maapähkliv6i, ploomi-, maasika- v6i apelsinimoosiga, 4 erinevat sorti hommikuhelbed ja 4 erinevat sorti lahti l6igatud puuviljad. Ja muidugi tee ja kohv.
Kell 8 pidime k6ik olema bussi juures, et alustada s6itu vihmametsa poole. Esimeseks siis teisel päeval oligi 2km pikkune k6nd vihmametsas, kus muuseas elavad 6 maailma k6ige myrgisemat madu, myrgised ämblikud ja mingi loom (kellest ma esimest korda kuulsin) nimega Drop bear, kes kukub puu otsast alla sulle pähe ja hammustab sul k6rva otsast v6i hullemal juhul hammustab k6rri. Giid (kes ise meiega seda jalutuskäiku ei teinud) ytles, et trampige jalgu ja pange näpp pysti pähe, siis tulete elusalt teiselt poolt välja. Ja 6nneks me ei näinud yhtegi nendest elukatest ja tulime täiesti tervena vihmametsast välja (ju jalgade trampimisest oli abi J). Vihmamets ise oli väga ilus. Vihmametsas voolas ka väike oja, kus taas oli kristallselge vesi, nii et m6nes kohas ei saanud arugi, et seal on vesi, ning vaatasid lihtsalt liiva.
Mis puutub Drop bear’i, siis sain just teada, kui vaatasin wikipediast, kes nad sellised on, et nad on ebatavaliselt suured ja vägivaldsed koaalad. Ei, tegelikult on nad austraallaste välja m6eldud loomad, et turiste hirmutada. Ja mina muidugi uskusin, et sellised loomad on olemas (alati nii kergeusklik J lol).
Pärast vihmametsak6ndi suundusime aga edasi, et veeta poolteist tundi yhe saare imeliusa järve ääres. Saarel on mitu imeilusat selge veega järve. Vesi oli natuke kylm, nii et päris ujuma ei läinud, v6tsin rannal päikest, imetlesin vaadet ja hiljem mängisin vees frisbee’t. Poolteist tundi läks väga ruttu.
Ja siis oligi juba aeg hakata saarelt lahkuma. Taas praamiga yle ja maismaale. Praamis6idu ajal (umbes 10 min) v6is vaadata, kuidas delfiinid vabalt ookeanis ujusid. Taas midagi erakordset. Ei oleks osanudki paremat l6ppu reisile soovida J J J.
S6ime veel Rainbow Beach’is (kyla nimi, ei rand J) l6unat ja siis taas 4 tunnine s6it tagasi Brisbane’i.
Reede ja laupäev uitasin taas linna peal. Reedel käisin Southbanki Parklandis (pargis) ja laupäeval Roma Parklandis ning laupäeval tegin ka natuke suveniiri ostusid J. Ja kuulasin tasuta tänavakontserdit. Ning m6lematel 6htudel vaatasin telekast rugby-mängu. Rugby on austraallaste (ma ei tea tegelt, kas just austraallaste, aga igatahes austraallaste seas väga populaarne) jalgpall. See meenutab natuke ameerika jalgpalli, aga on sellest erinev. Kui esimest korda (elus) nägin, kuidas suures täiskasvanud mehed yhe palli pärast kaklevad ja yksteisele kallale lähevad, oli see naljakas, aga see on jalgpall. Rugby on lihtsalt vägivaldsem.Pall on nagu ameerika jalgpallis. Yks mees saab selle omale kätte ja pistab vastase poole jooksu, et koos sellega yle vastase valge joone joosta ja pall seal maha saada. Vastased aga muidugi yritavad palliga meest takistada ja jooksevad talle täie j6uga peale ning niidavad ta maha. Ja neil ei ole selliseid kaitsmeid nagu ameerika jalgpallis, nii et ma ei saa aru, kuidas nad veel elus on, nii et nad ei ole mingeid t6siseid vigastusi saanud. Esimene 6htu mängisid Uus-Meremaa ja Jaapan (Jaapan sai haledalt pähe umbes 70 punktiga) ja teine 6htu Austraalia ja Iirimaa (Iirimaa v6itis 15:6). Kuigi ma reeglitest midagi ei jaga, oli huvitav vaadata uut sorti spordiala.
Ja täna siis ma läksin Koaala ja j6ekruiisile. See tähendab siis seda, et ma s6idsin tund aega mööda Brisbane’i j6ge ja siis läksin vaatama koaalasid Lone Pine Koala Sanctuary’isse. Lisaks koaaladele elavad seal ka kängurud, erinevad linnud, platypus, tasmaania kurat, krokodill (keda ma kyll kahjuks ei näinud) ja emud. Veetsin paar tundi koaalade ja kängurude seas ja vaatasin lindude show’t, pärast mida oli aeg tagasi minna. Koht ei olnud väga suur, nii et paar tundi oli väga piisav aeg. Väga paljud loomad magasid, aga m6ned koaalad olid ärkvel ja sygasid ennast :) ja nägin esimest korda oma silmaga känguru liikumas :).
Homseks olen broneerinud vaalade vaatamise kruiisi. Nii et 7.50 hommikul peaks buss tulema mind peale v6tma ja viima mind Redcliffe’i laeva juurde, kust me s6idame juba vaalasid vaatama. J
Ja teisipäeva 6htul lendan Brisbane’ist Perthi.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti